Viimastel nädalatel linnas ringi liikudes võib vahetevahel jääda tunne, et tegu on kummitustelinnaga.. inimesi pole, tänavad on tühjad. See on tegelikult väga lahe (kui jätta kõrvale see, et teid on sedavõrra vähem ka meie poes, aga see selleks), et meis on säilinud see looduse igatsus, mis lööb õigustatult välja just suvel, pärast pikka ja pimedat aega ja kui Eestimaa on lihtsalt nii ilus. Osal on maakodud, teistel sõbrad, kelle juurde saab pageda, kolmandatel vanavanemad ning neljandad võtavad telgid ja lähevad kaardi järgi uusi ja ilusaid kohti otsides suve ja loodust kogema.
Üks asi, mis suvele kindlasti veelgi värvi lisab, on uute toitude ja toidukohtade otsimine ja kogemine. Kohvikutest ja restoranidest kuuleme kõik, aga kuidas on lood taludega? Kui kuskil Eestimaa nurgas peatute pikemalt, siis proovige need talud üles otsida, kedagi, kellelt saaks mune, kelleltki värskelt tehtud kohupiima, kelleltki kitsejuustu, juurikaid, jne..
Võibolla polegi seda nii kerge alustada, sest pole veel leidnud sellist head kohta, kus kõik talud kirjas oleksid, kontaktid juures, aga teisalt on olemas igasugu poolvanu, pooltäiuslikke nimekirju, millest saab alustada.. Ja kui kellegi saate juba telefoni otsa, siis temalt saab uurida edasi, et keda tema teab, jne….Või siis üks tänulik teadja-inimene on ka kohaliku poe müüja, kellelt võib tihtipeale kuulda, kas ja kes ümberkaudsetes taludes midagi kaasa müüb.. Uute talukohtade leidmine ja sealt puhta, värske, südame ja hingega tehtud kraami hankimine annab suvele veelgi erksamad värvid.. See annab ka värve juurde nendele tegijatele, sest ehk nähes teie õnnelikke nägusid oma taluukse taga, on see kinnituseks, et nende raske töö on meile väga vajalik..ja nii ehk tekib iga aasta neid toredaid talusid juurde, kelle ukse taga käia hommikuti värsket kraami saamas..
Meie näiteks tegime proovi Hiiumaal ühes maakonnas, leidsime paari päevaga nii talumunad, kohupiima, kitsejuustu kui ka juurikatalu ja rõõm oli suur, et säästumunade asemel saime kuldkollaste kanamunadega kooki teha ning värsketele peetidele peale panna ülimaitsvat kitsejuustu.
Meie rõõmustame väga, kui mingi uus toode – nagu see Tubri talu kitsepiimajogurt ja -kohupiim, meie poodi jõuab, sest me teame, et üks asi on nende tootmine, aga veelgi raskem on nende jõudmine poodidesse..
Käige ja otsige neid talunikke Eestimaa eri paigus, suhelge nendega, andke neile jõudu ning inspiratsiooni ja ehk nii jõuab nende toodangut aasta-aastalt ka rohkem poelettidele just siis, kui pime ja külm on matnud Eestimaa ja me enam nii vabalt ringi ei liigu.
Palju jõudu talunikele ja raske töö tegijatele ning palju indu nende ülesotsijaile ning nende toodete nõudjatele ja palju head puhast toitu igasse suvepäeva!
Palun jagage oma leitud toredaid kontakte ka teistega, postitage siia või saatke meile, mida head kuskil leiate – oleksime väga tänulikud nende üle. Meie paneme siia enda poolt Külli kontakti Hiiumaal Emmaste vallas, kes teeb kitsejuustukuubikuid küüslauguga ja basiilikuga rapsiõlis ja värsket kitsejuustu. Helistage talle, kui sinnakanti satute, ehk saate ka tema suurepärast juustu maitsta (tel 5626 4849) ja lõpetuseks tema soovitus juustu nautimiseks: pane pannile tomativiilud, kuumuta ühelt poolt, keera poolt, lisa juurde kitsejuustu, peale tüümiani/basiilikut/natuke soola, lase kaane alla natuke haududa ja naudi!
Ilusat suve jätku kõigile!:)