Ühel päeval ütles keegi targem, et jõuluootus on sellepärast tore, et peatume oma igapäevases rutus ja tarbimisvajadustes korraks põhiväärtuste juures. Ja tõesti, kui järele mõelda, siis mis muud need jõulud ongi, kui et ootame pikkisilmi aja mahavõtmist ja isegi kui kirume neid lõputuid kooskäimisi ja -viibimisi terve detsembrikuu jooksul, on nad lõpuks kõik ju väga toredad, sest võimaldavad meil aega võtta lähedaste ja oluliste inimeste jaoks.
Ja põhiväärtustest räägib ka pühadetoit. Kui paljud teist mäletavad neid vanaema marineeritud räimesid, mida sai lõputult söödud või see praekapsaski. Kui see terve suve saartevahel seilavate praamide menüüs on, siis tundub see kergelt öelda kummaline, aga kui pühade ajal on keegi tõeliselt vaeva näinud, et see perfektsuseni timmida, siis võib see elamus omaette olla.
Nii said ka meie menüüsse seekord RÄIMED, mis kõnetasid meid oma lihtsuses kui ainukesed kalad, mida jõulude ajal tahaks. Terve talve tuleb neid meie oma merest ja kui meri jäässe läheb, siis lähevad nad veel eriti heaks. Panime ühte rooga kokku tatrajahu ja Liibanoni vürtsidega praetud ja astelpaju ja meega marineeritud räimed, tegime juurde lõkkekartulit, mis kokku meenutavad ühteaegu nii suvel lõkkes tehtud tuhvleid kui värskelt kalamehe käest saadud kala, milles on midagi üdini kodust ja luksuslikku.
PRAEKAPSAS. Oleme aastaid katsetanud erinevaid verisoone hapukapsa salatist, mida lõputult fänname selle tervisllikkuse tõttu. Seekord proovisime küpsetada sellest praekapsa, kuhu lisasime piisavalt õuna, et anda talle magusust, sügavust ja hõrkust. Koos grillitud siguriga said nendest ideaalsed kaaslased Eestimaa (ja kaugelt mitme teise maa) parima maheda rohumaaveise steigi juurde.
KÕRVITS ja BAKLAZAAN. Ei ole just suur saladus, et armastame juurikaid. On nad ju ühed tervisliku toitumise alustalasid ning aastatega on meie armastus igasugu juurikate/köögiviljade vastu vaid kasvanud. Seekord tahtsime menüüsse panna täidetud kõrvitsat, aga meie taludel ei olnud pakkuda normaalisuga inimesele mõeldud kõrvitsaid. Edasi mõeldes sai täidetud kõrvitsast hoopis täidetud baklazaan, mis vürtsdega grillimisel ja metsiku riisi-oliivide-rosinate täitmisel ja Chimichurriga üle puistates, sai täpselt selline, millest puudust olime tundnud. Kõrvitsast aga ei suutnud me kuidagi loobuda ja lisaks ühele kõrvitsale tõime lisaks veel teisegi ning vaimustusime, kui panime ühte rooga kokku ahjus küpsetatud muskaatkõrvitsa ja kergeks salatiks viilutatud spagetikõrvitsa, i’le panevad täpid kergelt vürtsikas kõrvitsakaste ja kitsejuustuvaht. Kas keegi saab nüüd veel väita, et ideaalselt sobivad kokku vaid peet ja kitsejuust?
Pühadeseks EELROAKS tahtsime anda võimalust maiustada ühe talu trühvlijuustuga, millisega pole veel keegi hakkama saanud ja avastasime, et koos meie enda mustika-kohvi võidega moodustas see täiesti omaette klassi. Eks me teame kõiki, kes midagi huvitavat ja head teevad ning pole erand ka Kotzebue meistrid, kelle sea-ja lambasalaamit tahtsime teile maitsta anda, miksides nad kokku marineeritud maapirni ja kergelt vürtsika kõrvitsamoosiga.
Selle aasta MAGUSAKS ristime aga hoopis ahjuõuna, milles on midagi väga kodust, samas ei ole teada, miks me seda enda kodudes nii harva teeme. Aga nii ta menüüsse potsatas, teiste suursuguste seas, ahjuõun tšillise kaerahelbekrõbedaga kõrvitsa-granadillikastmes kookospiimakreemiga. Muidugi on meil saadaval ka kohupiimane, aga üdini luksuslik jõulukook ja meie maja hiti-letilt ehk keekside seast saab valida ühe pühasemas vormis ja sisus.
Joogisoovitused tulevad nii alkovabade tervisetoonikute, wellness lattede kui ka naturaalsete (ei ole nii mahedad ega biodünaamilised vaid naturaalsed) veinide, oranzide vahuveinide või hoopis meie maja nn glögi ehk sooja terviseshoti (jõhvikas, goji, astelpaju, mesi, ingver, sidrun) õunamahla ja rummiga näol.
Palju muud head on ka alles. Loodame, et naudite ja andke kindlasti meile teada, mis te kõik sellest arvate ja mida järgmisena ootate! :)
Head sügise ärasaatmist !
NOPipere
